Eesti põlevkivimaardla lääneala veerežiimi mudel, Helena Lind atesteerimine: 2008-2009 õppeaasta ülevaade

Sissejuhatus, töö eesmärk:

  • Töö eesmärgiks on koostada Eesti põlevkivimaardla lääneala kaevandus- ja karjäärialade veedünaamika mudel, kasutades Visual ModFlow Professional tarkvara koos teiste geoinfosüsteemidega (MapInfo Professional), koostada metoodika kaevandatud ala põhjavee modelleerimisel.
  • Veeärastusmudel on maardla keeruliste mäendustingimuste ja piirkonnas paiknevate looduskaitsealade tõttu ainus kaasaegne vahend kaevanduste kuivendava mõju eelhindamiseks ja veeärastuse visualiseerimiseks.
  • Dünaaamiline mudel erineb seni kasutatud staatilise mudeli piiratud võimalustest erinevate loodustingimuste - geoloogia, pinnase kõrguste ja omaduste info (veejuhtivus, poorsus) arvestamise võimalusega. Arvestab vastavalt seire andmetele vastaval ajahetkel veetaseme kõrgust, sademete kogust, aurumise osa ja selle mõjusügvust, pinnasevee (jõed-järved) omadusi (sügavus, veetasemekõrgus, veepidavuse omadused, voolukiirus). Arvestab pumpamise mahtusid, pumpamise graafikuid vastavas geografilises asukohas. Saab lisada erinevad põhjaveekihid neid grupeerides vastavasse kihti.
  • Vaadeldav ala piirneb maardla lääneküljest Pada oru ja idast Kurtna järvistutega. Vaadeldud ei ole Narva ja Sirgala karjäärialasid ning Ubja kaeveväljasid. Uuritav põhjaveekiht (edaspidi vee-) on Keila-Kukruse (Kl-Kk), mille dünaamikat põlevkivikaevandamine mõjutab kõige enam.
  • Kasutatud on valdavalt Eesti Energia Kaevandused AS seire- ning kaardiandmeid, TTÜ mäeinstituudi pinnamudelite ja digitaalkaartide infot. Seireinfo on struktureeritud MS Access andmebaasi. Täiendavalt on vaja lisada Eesti Geoloogia Keskuse seire- ja geoloogiaandmeid.
Põhilised doktoritöö vahetulemused:
  • On koostatud maardla põhjaveemudel, kuhu on sisestatud kõik põhiandmed – peamised geoloogilised kihid, veeseire- ja pumbatavad kaevud, sademed, aurumine, üldistatud veejuhtivus. Vajalik on lisada pinnasevee ja täpsustada geoloogiliste kihtide veejuhtivusomadusi sh riketevööndid ja suuremad jõgede orud;
  • Mudeli eeltööna on valminud Eesti Energia Kaevandused AS veeseire andmebaas, millest on hõlbus eksportida veerežiimi mudeli jaoks struktuurne info ning samas teha lihtsamaid graafikanalüüse veetsemete muutustest puuraukude lõikes; Analoogne andmebaas veeärastus pumplate kohta on koostamisel;
  • Koostatud on kahe ja kolmemõõtmelised veetasemekaardid, üksikud lõiked kaevandatud ala piirkonnast;
  • On koostatud maardla mudeli simultasioonifail (videofail veetasemete muutustest 10a dekaadis, aasta 2000 jaanuarist kuni tänapäevani);
  • On loodud esialgne näidisala alammudel Uus-Kiviõli piirkonna kohta;

Magistri, bakalaureuse või ainetööks pakutavad teemad:

  1. Eesti põlevkivimaardla põlevkivikihindi mudel: puuraukude andmebaas;
  2. Põlevkivikaevanduste veeärastussüsteem ja analüüs: 1) pumplate andmebaas 2) settebasseinid, veeärastus looduslikesse veekogudesse;
  3. Põlevkivikaevanduste vee päritolu analüüs (sademete osakaal veetasemete ja veemahtude kujunemisel, riketevööndite mõju, suletud kaevanduste vesi ja looduslik põhjavesi);
  4. Eesti põlevkivimaardla veejuhtivuste ligikaudne digitaalkaardistamine, riketevööndid;
  5. Eesti põlevkivimaardlal paiknev pinnasevesi, jõgede-järvede omaduste ülevaade ja andmekogu (sobilik keskkonnakaitse kursuse ainetööks);