EESTI TURBA OMADUSTE SÕLTUVUS MAASTIKE
GEOMORFOLOOGILISTEST TÜÜPIDEST JA KESKKONNATINGIMUSTEST
GEOMORFOLOOGILISTEST TÜÜPIDEST JA KESKKONNATINGIMUSTEST
Töö sisu ja eesmärgid
• Soode rajoneerimine sõltuvalt maastike geomorfoloogilistest tüüpidest
• Selgitada välja soode maastikuline liigestatus ja sellega kaasnevad turba geneetilised tüübid
• Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, turbalasundi toitumine
• Turba omadused
• Teha kindlaks soode toitumistingimuste seos turba tuhasuse ja raskmetallide sisaldusega
• Määratleda turba orgaanilise osa keemiline koostis ja seda määravad tegurid
• Keskkonnatingimused, kahjulike elementide sisaldus turbas
• Selgitada välja, kuidas keskkonnatingimused ja piirkonna geoloogiline ehitus mõjutavad mahajäetud turbaalade taastaimestumist. Autor esitas ettekande EuroGeo assambleel Viinis 2009 (Revegetation processes in Estonian abandoned peat production fields).
Põhilised doktoritöö järeldused
Soode genees, turba keemiline ja liigiline koosits ja turbaalade taastaimestumine sõltub kompleksselt järgnevatest faktoritest:
• Toitumisest (põhjavesi, allikad, segatoiteline, sademed);
• Asendist maastikul ( kõrgustik, lavamaa, veelahkmel, orus jne);
• Taimestikust, millest sõltub turba liigiline koostis;
• Geoloogilised, geobotaanilised ja mikrobioloogilised protsessid;
• Eraldi vajavad tähelepanu need sood, mis on allikalise toitumisega ja asuvad aluspõhja riketel;
• Käesolev doktoritöö annab tulevikus uut teavet turbavarude säästva kasutamise planeerimisel;
• Doktoritöö seisukohti saab kasutada erinevate turbaalaste arengukavade koostamisel.
Magistritööks või bakalaureuse lõputööks pakutavad teemad
1. Mahajäetud turbaalade korrastamine. Eekõige veerežiimi reguleerimine, mis vajaks uut insener-tehnilist lähenemist jalahendust.
2. Modelleerimine
Saaks kasutada kliimamuutuste prognoosimisel kogu Holotseenis ja eelkõige viimase 300-500 EGK-s olevat turbaalast rikkalikku andmebaasi. On olemas 40000 turba tehnilist näitajat. Modelleerimine oli väga aktuaalne Euro Geo Assambleel 2009 Viinis, kus oli ka palju ettekandeid modelleerimisest. Sealhulgas ka kliimamuutustest minevikus, mitu tuhat aastat tagasi.