Mille poolest erineb RE ja REV doktorantuuri koht
RE (Riigieelarveline) doktorant saab doktorandioetust 6000 kr/kuus maksuvabalt. Seda toetust makstakse talle kompenseerimaks osalemist teadus- ja õppetöös. RE doktorant osaleb instituudi teadus- ja õppeprojektides, mõõtes, analüüsides ja esitledes oma uuringuga seotud problemaatikat.
REV (Riigieelarve väline) doktorant töötab üldjuhul erialaga seotud ettevõttes, mõõtes ja analüüsides doktoritöö problemaatikat töökohaga seotud teemal.
RE/REV staatus otstustakse vastuvõtukomisjonis. Seda kontrollitakse semestri jooksul, jälgides doktorandi tegevust ja värkendatakse atesteerimise protseduuri käigus kevadel.
Kui selgub, et RE doktorant ei osale instituudi töös, suunatakse RE koht teisele doktorandile, kes osaleb.
Lisaks RE stipendiumile saab toetust taotleda paljudest kohtadest. Üks võimalustest on doktorikooli REV toetus ja teine granditoetus. Pakkumisi fondidest saabub pidevalt.
REV (Riigieelarve väline) doktorant töötab üldjuhul erialaga seotud ettevõttes, mõõtes ja analüüsides doktoritöö problemaatikat töökohaga seotud teemal.
RE/REV staatus otstustakse vastuvõtukomisjonis. Seda kontrollitakse semestri jooksul, jälgides doktorandi tegevust ja värkendatakse atesteerimise protseduuri käigus kevadel.
Kui selgub, et RE doktorant ei osale instituudi töös, suunatakse RE koht teisele doktorandile, kes osaleb.
Lisaks RE stipendiumile saab toetust taotleda paljudest kohtadest. Üks võimalustest on doktorikooli REV toetus ja teine granditoetus. Pakkumisi fondidest saabub pidevalt.
kolmapäev, 8, juuli 2009
Kellele makstakse doktoranditoetust?
Õppetoetuste ja õppelaenu seadus
3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
(3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
§ 41. Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine
(1) Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti;4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
(2) Doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastavate doktorantide kohta koostatakse õppekavati paremusjärjestus atesteerimise tulemustest või esimese aasta doktorantidel sisseastumisnõuete täitmisest lähtudes.
(3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastavaks arvuks õppekuudeks.
(4) Õppeasutus otsustab paremusjärjestusest lähtudes taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.
(5) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.
Lisaks saab doktorandile määrata grandistipendiumi. Reeglid: http://www.etf.ee/
3) doktoranditoetus – doktoriõppes õppivale isikule (edaspidi doktorant) käesolevas seaduses sätestatud tingimustel antav rahaline toetus doktoriõpingutele ja teadustööle pühendumise soodustamiseks ning hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks.
(3) Doktorandil on õigus saada doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;3) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;4) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
§ 41. Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandile doktoranditoetuse taotlemine, määramine ja maksmine
(1) Enne 2012. aasta 1. jaanuari ülikooli immatrikuleeritud doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust, kui ta:1) on Eesti kodanik või viibib Eestis pikaajalise elaniku või tähtajalise elamisloa või alalise või tähtajalise elamisõiguse alusel;2) õpib avalik-õiguslikus ülikoolis või eraülikoolis (edaspidi ülikool) doktoriõppes täiskoormusega või juhul, kui see on kokku lepitud riikliku koolitustellimuse lepingus, osakoormusega;3) õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal, kui riikliku koolitustellimuse lepingus ei ole kokku lepitud teisiti;4) ei ole ületanud õppekava nominaalkestust;5) on läbinud atesteerimise ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras või on esimese aasta doktorant ja õpib riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal.
(2) Doktoranditoetuse saamiseks taotluse esitanud ja käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimustele vastavate doktorantide kohta koostatakse õppekavati paremusjärjestus atesteerimise tulemustest või esimese aasta doktorantidel sisseastumisnõuete täitmisest lähtudes.
(3) Doktorandil on õigus taotleda doktoranditoetust septembrist alates 12 kalendrikuuks või juhul, kui tema õppekava nominaalkestus lõpeb kalendriaasta kestel, vastavaks arvuks õppekuudeks.
(4) Õppeasutus otsustab paremusjärjestusest lähtudes taotluse esitanud doktorandile doktoranditoetuse määramise hiljemalt 10. oktoobriks.
(5) Doktoranditoetust makstakse õppeasutuse kaudu igal kalendrikuul vastava kalendrikuu eest.
Lisaks saab doktorandile määrata grandistipendiumi. Reeglid: http://www.etf.ee/
Mida rääkida vestlusel?
Peetakse silmas magistrantuuri ja doktorantuuri astujate vestlusi.
Soovitame rääkida seda, mida sinult kuulda tahetakse, e. mida plaanid hakata uurima, kellel ja miks seda vaja on, kes võiks olla juhendaja, töögrupp. Mis on uuringu teostamise vahendid, seotud ja toetavad uuringud, kuidas on see uuring seotud sinu töö ja tööandjaga.
Väljastpoolt mäeinstituuti pärineva uuringu jaoks vajad kirjalikku ülesande püstitust tööandjalt või teiselt uurimisgrupilt.
Soovitame rääkida seda, mida sinult kuulda tahetakse, e. mida plaanid hakata uurima, kellel ja miks seda vaja on, kes võiks olla juhendaja, töögrupp. Mis on uuringu teostamise vahendid, seotud ja toetavad uuringud, kuidas on see uuring seotud sinu töö ja tööandjaga.
Väljastpoolt mäeinstituuti pärineva uuringu jaoks vajad kirjalikku ülesande püstitust tööandjalt või teiselt uurimisgrupilt.
kolmapäev, 27, mai 2009
Mida tehakse doktorantide atesteerimisel?
Atesteerimisel demonstreerib doktorant oma tehtud tööd. Tehtud töö on osa doktoriööst (ca 30lk/a). Tööle on lisatud teostatud uuringu(te) aruanne, artiklid, suulised ja stendiettekanded. Info edastatakse arvutifailidena, soovi korral lisaks ka paberil. Töö demonstratsioon kestab orienteeruvalt 15 minutit/doktorandi kohta + küsimuste ja vastuste aeg. Atesteerimisel moodustatakse doktorantide pingerida, mille alusel jaotatakse stipendiume. Atesteerimine ei ole eksam, vaid aruandekoosolek.
Sisulist doktoritööd on doktorant eelnevalt tutvustanud doktoritöö diskussiooni käigus mäeinstituudis, mille ülevaade ja ettekanne asub doktorantide lehel. Lisaks on doktorant oma tööd eelnevalt tutvustanud erialastel seminaridel, konverentsidel, diskussioonidel, töörühmades, konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel.
teisipäev, 17, märts 2009
Mida peab tegema doktorant?
Doktorandi tegevuskäik on erinevalt eelnevatest õpingutest seotud otseselt doktoritöö teemaga
1. Alusta uuringut doktoritöö teemal mis on aktuaalse uuringu osa.
2. Lepi juhendaja ja teiste õppejõududega kokku doktoritööga seotud erialaainete suunad. Esita tulemused.
3. Esine Mäeinstituudi seminaril vähemalt 1 aastas soovitavalt 1 kord semestris, demonstreerides oma doktoritöö edenemist. Ettekande eesmärk on hoida õppejõude ja kaasõppureid kursis, saada tuge ja soovitusi. Kaasa oma esinemise päeval seotud magistrante, bakalureusetudengeid ja teisi doktorante, nii esinemisse kui ettevalmistamisse.
4. Esine töö tulemusega konverentsidel, avalda artikleid.
5. Kirjuta proportsionaalselt õpitud ajaga atesteerimiseks ülevaade kasutatud allikatest, mõõtmistest, analüüsist, järeldustes ja edasisest tegevusest aruanne (ca 30 lk/a)
1. Alusta uuringut doktoritöö teemal mis on aktuaalse uuringu osa.
2. Lepi juhendaja ja teiste õppejõududega kokku doktoritööga seotud erialaainete suunad. Esita tulemused.
3. Esine Mäeinstituudi seminaril vähemalt 1 aastas soovitavalt 1 kord semestris, demonstreerides oma doktoritöö edenemist. Ettekande eesmärk on hoida õppejõude ja kaasõppureid kursis, saada tuge ja soovitusi. Kaasa oma esinemise päeval seotud magistrante, bakalureusetudengeid ja teisi doktorante, nii esinemisse kui ettevalmistamisse.
4. Esine töö tulemusega konverentsidel, avalda artikleid.
5. Kirjuta proportsionaalselt õpitud ajaga atesteerimiseks ülevaade kasutatud allikatest, mõõtmistest, analüüsist, järeldustes ja edasisest tegevusest aruanne (ca 30 lk/a)
