Doktorandid: Juuni 2009

TTÜ mäeinstituudi assistent ja doktorant Veiko Karu Vikerraadio saates "Suvitaja", 25.06 kell 10:00

25.06.2009 Vikerraadio saates "Suvitaja" algusega 10:05, vestleb Mart Ummelas TTÜ mäeinstitudi assistendi Veiko Karuga

Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi assistent ja Eesti doktorantide ühenduse üks juhte Veiko Karu räägib sellest, mida kujutavad endast mäenduserialad ning miks need on tähtsad Eesti tänase päeva ja tuleviku jaoks.

Loe lähemalt siit
Saatearhiivi saab kuulata siit

http://mi.ttu.ee/doktorandid/

Eesti põlevkivimaardla lääneala veerežiimi mudel, Helena Lind atesteerimine: 2008-2009 õppeaasta ülevaade

Sissejuhatus, töö eesmärk:

Töö eesmärgiks on koostada Eesti põlevkivimaardla lääneala kaevandus- ja karjäärialade veedünaamika mudel, kasutades Visual ModFlow Professional tarkvara koos teiste geoinfosüsteemidega (MapInfo Professional), koostada metoodika kaevandatud ala põhjavee modelleerimisel.
Veeärastusmudel on maardla keeruliste mäendustingimuste ja piirkonnas paiknevate looduskaitsealade tõttu ainus kaasaegne vahend kaevanduste kuivendava mõju eelhindamiseks ja veeärastuse visualiseerimiseks.
Dünaaamiline mudel erineb seni kasutatud staatilise mudeli piiratud võimalustest erinevate loodustingimuste - geoloogia, pinnase kõrguste ja omaduste info (veejuhtivus, poorsus) arvestamise võimalusega. Arvestab vastavalt seire andmetele vastaval ajahetkel veetaseme kõrgust, sademete kogust, aurumise osa ja selle mõjusügvust, pinnasevee (jõed-järved) omadusi (sügavus, veetasemekõrgus, veepidavuse omadused, voolukiirus). Arvestab pumpamise mahtusid, pumpamise graafikuid vastavas geografilises asukohas. Saab lisada erinevad põhjaveekihid neid grupeerides vastavasse kihti.
Vaadeldav ala piirneb maardla lääneküljest Pada oru ja idast Kurtna järvistutega. Vaadeldud ei ole Narva ja Sirgala karjäärialasid ning Ubja kaeveväljasid. Uuritav põhjaveekiht (edaspidi vee-) on Keila-Kukruse (Kl-Kk), mille dünaamikat põlevkivikaevandamine mõjutab kõige enam.
Kasutatud on valdavalt Eesti Energia Kaevandused AS seire- ning kaardiandmeid, TTÜ mäeinstituudi pinnamudelite ja digitaalkaartide infot. Seireinfo on struktureeritud MS Access andmebaasi. Täiendavalt on vaja lisada Eesti Geoloogia Keskuse seire- ja geoloogiaandmeid.

Põhilised doktoritöö vahetulemused:

On koostatud maardla põhjaveemudel, kuhu on sisestatud kõik põhiandmed – peamised geoloogilised kihid, veeseire- ja pumbatavad kaevud, sademed, aurumine, üldistatud veejuhtivus. Vajalik on lisada pinnasevee ja täpsustada geoloogiliste kihtide veejuhtivusomadusi sh riketevööndid ja suuremad jõgede orud;
Mudeli eeltööna on valminud Eesti Energia Kaevandused AS veeseire andmebaas, millest on hõlbus eksportida veerežiimi mudeli jaoks struktuurne info ning samas teha lihtsamaid graafikanalüüse veetsemete muutustest puuraukude lõikes; Analoogne andmebaas veeärastus pumplate kohta on koostamisel;
Koostatud on kahe ja kolmemõõtmelised veetasemekaardid, üksikud lõiked kaevandatud ala piirkonnast;
On koostatud maardla mudeli simultasioonifail (videofail veetasemete muutustest 10a dekaadis, aasta 2000 jaanuarist kuni tänapäevani);
On loodud esialgne näidisala alammudel Uus-Kiviõli piirkonna kohta;

Magistri, bakalaureuse või ainetööks pakutavad teemad:

Eesti põlevkivimaardla põlevkivikihindi mudel: puuraukude andmebaas;
Põlevkivikaevanduste veeärastussüsteem ja analüüs: 1) pumplate andmebaas 2) settebasseinid, veeärastus looduslikesse veekogudesse;
Põlevkivikaevanduste vee päritolu analüüs (sademete osakaal veetasemete ja veemahtude kujunemisel, riketevööndite mõju, suletud kaevanduste vesi ja looduslik põhjavesi);
Eesti põlevkivimaardla veejuhtivuste ligikaudne digitaalkaardistamine, riketevööndid;
Eesti põlevkivimaardlal paiknev pinnasevesi, jõgede-järvede omaduste ülevaade ja andmekogu (sobilik keskkonnakaitse kursuse ainetööks);

Eesti turba omaduste sõltuvus maastike geomorfoloogilistest tüüpidest ja keskkonnatingimustest

EESTI TURBA OMADUSTE SÕLTUVUS MAASTIKE
GEOMORFOLOOGILISTEST TÜÜPIDEST JA KESKKONNATINGIMUSTEST

Töö sisu ja eesmärgid

• Soode rajoneerimine sõltuvalt maastike geomorfoloogilistest tüüpidest
• Selgitada välja soode maastikuline liigestatus ja sellega kaasnevad turba geneetilised tüübid
• Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, turbalasundi toitumine
• Turba omadused
• Teha kindlaks soode toitumistingimuste seos turba tuhasuse ja raskmetallide sisaldusega
• Määratleda turba orgaanilise osa keemiline koostis ja seda määravad tegurid
• Keskkonnatingimused, kahjulike elementide sisaldus turbas
• Selgitada välja, kuidas keskkonnatingimused ja piirkonna geoloogiline ehitus mõjutavad mahajäetud turbaalade taastaimestumist. Autor esitas ettekande EuroGeo assambleel Viinis 2009 (Revegetation processes in Estonian abandoned peat production fields).

Põhilised doktoritöö järeldused

Soode genees, turba keemiline ja liigiline koosits ja turbaalade taastaimestumine sõltub kompleksselt järgnevatest faktoritest:

• Toitumisest (põhjavesi, allikad, segatoiteline, sademed);

• Asendist maastikul ( kõrgustik, lavamaa, veelahkmel, orus jne);

• Taimestikust, millest sõltub turba liigiline koostis;

• Geoloogilised, geobotaanilised ja mikrobioloogilised protsessid;

• Eraldi vajavad tähelepanu need sood, mis on allikalise toitumisega ja asuvad aluspõhja riketel;

• Käesolev doktoritöö annab tulevikus uut teavet turbavarude säästva kasutamise planeerimisel;

• Doktoritöö seisukohti saab kasutada erinevate turbaalaste arengukavade koostamisel.

Magistritööks või bakalaureuse lõputööks pakutavad teemad

1. Mahajäetud turbaalade korrastamine. Eekõige veerežiimi reguleerimine, mis vajaks uut insener-tehnilist lähenemist jalahendust.
2. Modelleerimine
Saaks kasutada kliimamuutuste prognoosimisel kogu Holotseenis ja eelkõige viimase 300-500 EGK-s olevat turbaalast rikkalikku andmebaasi. On olemas 40000 turba tehnilist näitajat. Modelleerimine oli väga aktuaalne Euro Geo Assambleel 2009 Viinis, kus oli ka palju ettekandeid modelleerimisest. Sealhulgas ka kliimamuutustest minevikus, mitu tuhat aastat tagasi.

Mäeinstituudi doktorantide atesteerimine 18. juunil 2009

Mäeinstituudi doktorantide atesteerimise toimus 18.06.2009.

Mäeinstituudi doktorantide atesteerimise ettekanded on võimalik vaadata siit.

Angela Nottoni doktoriuuring teemal: Geoloogilised eeldused kvaternaari ja paleosoikumi maavarade kasutamiseks harjumaal

“GEOLOOGILISED EELDUSED KVATERNAARI JA PALEOSOIKUMI MAAVARADE KASUTAMISEKS HARJUMAAL”

Töö eesmärk:
Antud doktoritöö eesmärgiks on välja selgitada Harjumaa geoloogilised eeldused maavarade paiknemise kohta, nende tekkimistingimused, keemiline koostis, geotehnilised omadused, kasutamisvõimalused ehitusliku maavarana või tehnoloogilise toormena. Jälgida võimalike tootuskihtide levikut kogu maakonna piirides, fikseerides kihtide keemiliste ja füüsikaliste omaduste ning paksuse muutused. Siduda need muutused settetingimuste faatsieseliste ja kliimaliste muutustega. Hinnata prognooside tasemel kivimite varud, mis kaasaegsetes või lähitulevikus võiksid olla kaevandatavad.

Töö vajalikkus:
Harjumaa olulisemates ehitusmaavarade karjäärides ammenduvad varud juba lähema 10 aasta jooksul. On teada, et uute karjääride kasutuselevõtt alates geoloogilisest uuringust kuni esimese toodanguni võtab peaaegu sama aja. Uute karjääride rajamine on traditsioonilistes kaevandamispaikades raskendatud peamiselt kohalike elanike ja nendega koopereerunud ekstreemse „rohelise poliitika” pooldajate poolt. See nõuab üle vaadata kogu Harjumaa geoloogilised võimalused ja püüda leida alasid, mis puudutavad kohalikke elanikke võimalikult vähe. Hetkel on koostamisel “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020”. Selle aluseks on võetud juba maardlate registris olevad varud, mis ei lisa võimalusi uute perspektiivsete leiukohtade kasutuselevõtuks. Käesolev doktoriöö arvestab kõike praegu geoloogiliselt kaevandamiskõlblikke kivimeid perspektiivsete aladena, mis võivad pärast uuringute teostamist oluliselt suurendada mitmesuguste maavarade varusid. Oleks otstarbekas, kui need geoloogilised uuringud oleksid seotud ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukavaga, sest enamus Harjumaa maavarasid kuuluvad nende alla.

Töö sisu:
Mitte kõik Harjumaa Kvaternaari ja aluspõhja setted ja kivimid ei ole olnud võrdselt kasutatud ehitustegevuses nende keemilise koostise, terasuuruse, saviosakeste sisalduse või mõne muu parameetri järgi. Geoloogilise andmestiku ja kivimite kasutamise ajaloo esialgne analüüs näitas, et Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivid võivad praktiliselt kõik olla kasutatud ehituskivina. Ülem-Ordoviitsiumi kivimite seas on enam mergleid ja savirikkaid lubjakive, mis oluliselt vähendavad nende tugevust. Kuid ka Ülem-Ordoviitsiumi settetingimused olid küllalt muutlikud ega ole välistatud nõuetele vastavate kivimite leidmist uutes leiukohtades. Lähimaks eesmärgiks on analüüsida parimate ehituslike omadustega Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku lubjakivide levikut, koostise, paksuste ja omaduste muutlikkust maakonna piirides, uurida tektoonilist rikutust ja sekundaarseid metasomaatilisi muutusi, et välja selgitada uute võimalike perspektiivsete alade olemasolu. Selle unikaalse ladestiku uuringu käigus on võimalik välja töötada metoodiline võrdlemise meetod teiste karbonaatsete kivimite geoloogiliste eelduste väljaselgitamiseks ja kivimite kasutusvõimaluste hindamiseks.
Järgnevatel aastatel kasutada analoogset metoodikat teiste Harjumaa perspektiivsete kivimite ja setete hindamisel. See võimaldab kokkuvõttes kanda topograafilisele või stratigraafilisele alusele kivimite geoloogiliste omaduste hindamiseks kasutatud parameetrid ja selle alused teha kogu Harjumaa perspektiivsuse hinnang kivimite ja nende varude kohta.

Töö tulemus:
Töö tulemused võimaldavad täpsemalt hinnata ehitusmaavarade perspektiivseid varusid ning täpsustada, milliste alade ja geoloogiliste protsessidega need alad on seotud. Kõik see on vajalik maavarade ratsionaalse kasutamise tagamiseks kiiresti areneval Harjumaal.

Milliste uuringutega on antud töö seotud?
Antud töö võiks olla seotud riikliku arengukava väljatöötamisega “Looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava 2010-2020”, kuid selle töö tegijad piirduvad varasemate kinnitatud varudega. Seega on uuring järgmise arengukava üheks vajalikuks osaks.
1. VA 419 – välisleping: Correlation of Late Precambrian and Phanerozoic tectonic and hydrothermal events of south-eastern Fennoscandian shield (southern Finland and southern Karelia, Russia) and Paleozoic sedimentary cover in Estonia by geological,structural and paleomagnetic methods.

Seotud bakalaureuse ja magistri töö teemadega:
1. Tõnis Eensaar Tektooniliste hüdrotermiliste soonte teke, nende mineraalne koostis ja paleomagnetiline vanus. VA 419 – välisleping: Correlation of Late Precambrian and Phanerozoic tectonic and hydrothermal events of south-eastern Fennoscandian shield (southern Finland and southern Karelia, Russia) and Paleozoic sedimentary cover in Estonia by geological,structural and paleomagnetic methods.

Töörühm:
1. Julia Gulevitš – lubjakivide ja dolokivide mehaanilised omadused ning kasutatavus ehitusmaterjalina
2. Tõnis Eensaar Tektooniliste hüdrotermiliste soonte teke, nende mineraalne koostis ja paleomagnetiline vanus.
3. Vakantne – karbonaatsete kivimite keemiline koostis ja sellest lähtuvad omadused (koostöö Riho Isküliga ja Eesti Geoloogiakeskusega), uus magistrant on vajalik.

IV Doktorantide assamblee: Eesti doktoriõppe kvaliteet ning nominaalaeg. Eesti Teaduste Akadeemia 15.06.2009

Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia poolt korraldatav IV doktorantide assamblee toimus 15. juunil Eesti Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6,Tallinn)

Assamblee pühendus seekord Eesti doktoriõppe kvaliteedile ning nominaalajale.

Sõna võtsid doktorandid ja teised arvamusliidrid.

ENTA Dok Assamblee Tallinnas 15 Juuni2009

TTÜ Mäeinstituudist osales doktorantide assambleel Sergei Sabanov, erakorraline vanemteadur ja Veiko Karu, ENTA ametlik delegaat Euroopa doktorantide ja noorteadlaste nõukogus (EURODOC).

Sergei Sabanov rääkis osalejatele, kuidas lõpetada doktorantuur nominaalajaga